Uuringufirma Norstat küsitles 500 inimest Lääne- (156) ja Ida-Virumaal (344), kellest 75% olid kuulnud Narva kandideerimisest Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024 ja 85% toetasid seda ideed.

Narva linnapea Tarmo Tammiste: "Küsitluse tulemused kinnitavad et Narva ja Virumaa inimesed on meie ambitsioonika plaani Euroopa kultuuripealinnaks kandideerida omaks võtnud ja näevad selles suurt võimalust kogu piirkonna tulevikule."

Kõige paremini on Narva 2024 ideest teadlikud keskealised (73%) ja vanemad (84%) inimesed Ida-Virumaal (79%), pigem vähem alla 25-aastased vastajad (62%). Eestlastest vastajad on ideest kuulnud ennekõike televisiooni vahendusel (66%), venelased internetist (47%) ja muude rahvuste esindajad raadiost (63%), nooremad inimesed rohkem sotsiaal- ja onlinemeediast, vanemad pigem televisioonist, raadiost ja trükimeediast. 

Narva ideed koos Virumaaga Euroopa kultuuripealinnaks kandideerida toetab 85% küsitletutest – 80% vastanud eestlastest ja 89% vastanud venelastest. Toetus on suurim Ida-Virumaal (87%) ja üle keskealiste (89%) inimeste hulgas. Alla 25-aastaste seas on idee toetajaid 62% ehk sama palju, kui ideest teadlikke vastajaid. 

Põhjustena Narva kandideerimist toetada nimetasid vastajad sagedamini, et see aitaks Narvat Eesti ja Euroopaga paremini siduda ja euroopalikumaks muutuda, linnal paremini areneda ja teisi Eesti linnu kaasata, et Narva oma huvitava ajalooga vääriks seda, et Narva mitmekultuurilise Euroopa piirilinnana tooks Eestile tuntust ning näitaks, et Narva on Eesti linn. 

Augusti lõpus läbi viidud küsitlusele vastajate hulgas olid representatiivselt esindatud mehed ja naised, erinevad vanusegrupid ja rahvused nii Ida- kui Lääne-Virumaal.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise eeltaotluse esitab Narva linn Eesti Kultuuriministeeriumile 1. oktoobril. Eesti Vabariigi valitsus otsustas 30. augustil, et rahastab tulevase Euroopa kultuuripealinna programmi elluviimist samaväärselt kohaliku omavalitsuse panuse ja teiste finantsallikategakuni 10 miljoni euroga.