Euroopa kultuuripealinn 2024

vedur

Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimisest

Euroopa kultuuripealinna tiitlit antakse välja 1985. aastast. Igal aastal valib Euroopa Liit kuni kolmest riigist linnad, mis hakkavad kandma kultuuripealinna tiitlit. 2011. aastal oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn. 2024. aastal antakse Euroopa kultuuripealinna tiitel kolmele linnale, sealhulgas ühele Eesti linnale. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2018 ning lõppvalik peab olema läbi viidud 2019. aasta lõpuks. Valikud viib läbi sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon.

http://www.kul.ee/et/euroopa-kultuuripealinn-2024-tuleb-taas-eestist

 

Kultuuripealinna tiitli eesmärk on näidata Euroopa kultuuride mitmekesisust, ühiseid jooni, suurendada Euroopa kodanike kuuluvustunnet ühte kultuuriruumi ning aidata kaasa linnade arengule kultuuri kaudu.

 

Kultuuripealinna tiitel annab linnale võimaluse oluliseks arenguhüppeks, tõstes selle rahvusvahelist tuntust, aga ka mainet linna elanike silmis, toob linna turiste ning annab uue hingamise linna kultuurielule.

 

Vastavalt Euroopa kultuuripealinna valikukriteeriumidele ei hinnata linnade ajaloolisi pingutusi või seni tehtut, vaid seda, kui suureks arenguhüppeks on linn kultuuripealinna tiitlit kandes võimeline.

 

Kultuuripealinnaks kandideerimise protsess toob linnas kaasa pikaajalisi ja positiivseid muutusi, elavdades nii sise- kui ka välisturismi, parandades linna ja kogu regiooni elukeskkonda, elavdades erinevate valdkondade koostööd ja erinevate projektide teostumist nii regioonaalsel, riiklikul kui ka üleeuroopalisel tasemel.

tallinn

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kogemus

 

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi mitmesuguseid üritusi külastas üle 1,9 miljoni inimese.

Tallinn 2011 eelarve oli ligikaudu. 16 milj. eurot. Linn sai sellest uue hingamise peamiselt kahes valdkonnas.

Loovtööstus, sh loovtöö ja innovatsiooniga seotud organisatsioonid nagu teatrid, filmistuudiod, arhitektuuri- ja disainibürood, ICT jmt, tegi olulise arenguhüppe, sest valdkonda lisandus raha ja kompetentsi ning tekkisid täiesti uued võrgustikud, mille pinnalt paljud sektori kogenud ja ka uued tegijad on üles ehitanud jätkusuutlikud tegevusplaanid.  

festivalid

Turismisektor sai tugeva tõuke tänu suurenenud rahvusvahelisele tähelepanule ja on alates 2011. aastast toonud igal aastal Tallinna rekordarvu turiste. Mõju turismisektorile on olnud jätkusuutlik.

 

rohujuuretasand

Samuti mõjutas Tallinn 2011 programm positiivselt kogukondlikke ja rohujuure tasandi algatusi ning linnaosade arengut. Tallinna strateegia kultuuripealinnana oli luua võimalusi kodanikele, ettevõtjatele ja kultuuriorganisatsioonidele. Hoo said sisse muuhulgas Uue Maailma Päevad ja Kalamaja piirkonna arendus; algus pandi linna-aktivismile, sündis kultuurikilomeeter.

 

Kultuuripealinna tiitli mõju Tallinna turismisektorile

 

Kultuuriministeeriumi uuring, mis uuris kultuuriürituste mõju Eesti majandusele, järeldas, et iga kultuuri investeeritud 1 euro toob 4 eurot tagasi.graafik