Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimisest
2024. aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kolm linna, nende seas üks Eesti linn - Narva või Tartu, kes pääsesid rahvusvahelise sõltumatu ekspertkomisjoni otsusel omavahel mõõtu võtma lõppvoorus. Kultuuripealinn 2024 selgub 28. augustil 2019. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn.
Euroopa kultuuripealinna tiitlit antakse välja 1985. aastast. Igal aastal valib Euroopa Liit kuni kolmest riigist linnad, mis hakkavad kandma kultuuripealinna tiitlit. 2011. aastal oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn.
Kultuuripealinna tiitli eesmärk on näidata Euroopa kultuuride mitmekesisust, ühiseid jooni, suurendada Euroopa kodanike kuuluvustunnet ühte kultuuriruumi ning aidata kaasa linnade arengule kultuuri kaudu.
Kultuuripealinna tiitel annab linnale võimaluse oluliseks arenguhüppeks, tõstes selle rahvusvahelist tuntust, aga ka mainet linna elanike silmis, toob linna turiste ning annab uue hingamise linna kultuurielule.
Vastavalt Euroopa kultuuripealinna valikukriteeriumidele ei hinnata linnade ajaloolisi pingutusi või seni tehtut, vaid seda, kui suureks arenguhüppeks on linn kultuuripealinna tiitlit kandes võimeline.
Kultuuripealinnaks kandideerimise protsess toob linnas kaasa pikaajalisi ja positiivseid muutusi, elavdades nii sise- kui ka välisturismi, parandades linna ja kogu regiooni elukeskkonda, elavdades erinevate valdkondade koostööd ja erinevate projektide teostumist nii regioonaalsel, riiklikul kui ka üleeuroopalisel tasemel. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse ja teiste rahastusallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses. Euroopa Komisjon annab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.
Lisainfo kultuuripealinna valimisprotsessist ja ajaloost: www.kul.ee/et/euroopa-kultuuripealinn-2024-tuleb-taas-eestist
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kogemus
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi mitmesuguseid üritusi külastas üle 1,9 miljoni inimese. Tallinn 2011 eelarve oli ligikaudu. 16 milj. eurot. Linn sai sellest uue hingamise peamiselt kahes valdkonnas.
Loovtööstus, sh loovtöö ja innovatsiooniga seotud organisatsioonid nagu teatrid, filmistuudiod, arhitektuuri- ja disainibürood, ICT jmt, tegi olulise arenguhüppe, sest valdkonda lisandus raha ja kompetentsi ning tekkisid täiesti uued võrgustikud, mille pinnalt paljud sektori kogenud ja ka uued tegijad on üles ehitanud jätkusuutlikud tegevusplaanid.
Turismisektor sai tugeva tõuke tänu suurenenud rahvusvahelisele tähelepanule ja on alates 2011. aastast toonud igal aastal Tallinna rekordarvu turiste. Mõju turismisektorile on olnud jätkusuutlik.
Samuti mõjutas Tallinn 2011 programm positiivselt kogukondlikke ja rohujuure tasandi algatusi ning linnaosade arengut. Tallinna strateegia kultuuripealinnana oli luua võimalusi kodanikele, ettevõtjatele ja kultuuriorganisatsioonidele.
Hoo said sisse muuhulgas Uue Maailma Päevad ja Kalamaja piirkonna arendus; algus pandi linna-aktivismile, sündis kultuurikilomeeter.
Kultuuriministeeriumi uuring, mis uuris kultuuriürituste mõju Eesti majandusele, järeldas, et iga kultuuri investeeritud 1 euro toob 4 eurot tagasi.
