Narva 2024 visioonipäeval arutleti uute majandusmudelite ja noorte kaasamise üle

Rakvere linnapea Marko Torm


Kolmapäeval, 6. juunil toimus Telliskivi Loomelinnakus Erinevate Tubade Klubis Narva linna, Shiftworks OÜ ja Creativity Lab poolt korraldatud „Narva Euroopa kultuuripealinnaks 2024” visioonipäev. 

Arutelupäeva keskmes oli Narvale ja kogu Virumaale kuus aastat vältava kultuuripealinnaks kandideerimise perioodi vältel valdkondi liitva arengustrateegia loomine ja uute majandusharude edendamine. Päeva avasid Narva linnapea Tarmo Tammiste ja Rakvere linnapea Marko Torm, ettekannetega astusid üles teiste seas presidendi kantselei direktor Tiit RiisaloEuroopa Parlamendi liige Yana Toom, transpordi- ja taristuminister Kadri Simson, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ning Narva ja Virumaa ettevõtjad ja omavalitsuste esindajad.

Narva linnapea Tarmo Tammiste sõnul pole kultuuripealinnaks pürgimine tänaseks vaid Narva ettevõtmine: „Meiega on Rakvere, Ida-Virumaa omavalitsused, samuti on Narva kultuuripealinna rongile valmis astuma Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit.“ „“Narva is next“ lausest on tänaseks saanud näide positiivsest muutusest.“ 

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo ütles oma sõnavõtus, et presidendi augustisse ja septembrisse planeeritud esimesed kaks töönädalat Narvas annavad Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisele head hoogu juurde. Riisalo leidis, et juba praegu oleme käivitunud protsessist kõik võitnud: „Suur eesmärk on ju, et Narva saaks Eesti kultuuriruumi täieõiguslikuks osaks, säilitades samas oma eripära.“

 

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo
Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo. Foto: Aron Urb

 

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom soovitas kultuuripealinna ettevalmistusse kaasata Narva lapsi: „Võtke Narva lapsed käekõrvale ja rääkige nendega, andke lastele võimalus mõelda formaalse kaasatuse vormist väljapoole! Palun ärge tehke sellest Tallinna hipsterite projekti, vaid kaasake noori, kes Ida-Virumaal elavad. Usun, et Narval ja kogu piirkonnal on Kultuuripealinna protsessist tohutult võita.“

 

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ja transpordi- ja taristuminister Kadri Simson. Foto: Aron Urb

 

Huvi Narva ja Ida-Virumaa vastu on jätkuvas kasvutrendis – seda tõestab kahekümne kolme protsendiline turistide ööbimiste arvu kasv 2018. aasta esimeses kvartalis. Enam kui sajaprotsendiliselt kasvanud Elroni Tallinn-Narva liinil reisijate arv. Elroni juhatuse esimees Olle Tischler kinnitas, et 2-tunnine ühendus Tallinn Ülemiste ja Narva vahel on käeulatuses.

„Kultuuripealinn toob meile misiganes linna lähemale ja majandusministeeriumi võimuses on seda vahemaad ajaliselt veelgi lühendada,“ tõdes Kadri Simson, lisades: „Ei saa unustada tööstuse olulist rolli ekspordis, kuid ilmselgelt on aeg mõelda ka uute majandusmudelite peale.”

Post-industriaalses piirilinnas uute majandusmudelite edendamise olulisust rõhutas ka iduettevõtja Ragnar Sass: „Narva on geograafiliselt huvitav, sest sealsamas lähedal Peterburis on suur hulk talente, keda tasub meelitada vabamasse keskkonda. „Narvas plaanime korraldada Garage 48 metsahackatoni, miks mitte ka koostöös Peterburiga,” ütles Pipedrive’i ja Lift99 asutaja.

Ka Raul Rebane tõi esile Narvageograafilises asukohas peituvaid trumpe: „Selle piirkonna omapära on olla piiripunkt Euroopa, Aasia ja Venemaa vahel. Narva kindlus on üks kahest viietärni vaatamisväärsusest Eestis. Kas viietärni vaatamisväärsuseks saab ka Kreenholmi tehas, seda näitab aeg.”

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas rõhutas Narva 2024 protsessi võimalusi narvakate oma kultuuri loomisel: „Narva on Eesti südametunnistus. Ainult siis, kui narvakad tunnevad end vaba, turvalise ja enesekindlana, rääkides oma emakeelt, saab Eesti olla vaba ja tugev ja demokraatlik. Narva2024 pole mitte projekt, vaid pigem protsess.”

„Riik püüab igal moel Ida-Virumaal majandust ja tööhõivet hoogustada. Samas näeme täna, et tõeliseks jõupingutuste käimatõmbajaks on kultuur. Kultuur ja kohalik kuuluvustunne kasvatavad kogukonna enesekindlust ja teotahet," ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

„Nüüd näeme selgelt, et see on kultuur, mis on tulnud meile appi sisuga, millel on tähendus,” kinnitas ka Kreenholmi omanike esindaja ja Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk

 

Ehitusfirma Rand & Tuulberg grupi nõukogu esimees Aivar Tuulberg
Foto: Aron Urb

 

Ehitusfirma Rand & Tuulberg grupi nõukogu esimees Aivar Tuulberg kiitis Narva linnavalitsust: „Vastupidiselt eelarvamustele on Narva linnavalitsus silmapaistvalt ettevõtjasõbralik. Linn on huvitatud kõigist projektidest, mida piirkonda rajatakse ja teeb kõik endast oleneva, et neid toetada.” 
Tuulberg lisas, et finantseerimine on piirkonna arengu vereringe, mis on aga hetkel sisuliselt halvatud. Sarnase tõdemusega ühines Telliskivi Loomelinnaku juht Jaanus Juss: „Olen viimase aasta jooksul käinud mitmel olulisel Narva arengut käsitleval arutelul, aga hoolimata korduvatest kutsetest ei ole kunagi kohal pankade esindajaid. Soovin, et me ühiselt jätkaks nende survestamist ja teeksime neile antud teemaga mitte tegelemise võimalikult ebamugavaks. Fakt on, et kui finantssektor Ida-Virumaa suunalistele investeeringutele taha ei tule, ei ole siin palju lootust.”

 

Narva 2024 tiim esitles kandideerimisprotsessi seniseid ja eelseisvaid plaane, tuues välja ka statistikaameti värske uuringu hotelliööbimiste osas. Kahekümne kolme protsendiline turistide ööbimiste arvu kasv 2018. aasta esimeses kvartalis tõestab ilmekalt suurenenud huvi kogu piirkonna vastu. Narva peaarhitekt Ivan Sergejev rõhutas, et juba täna on näha, kuidas kultuuripealinna initsiatiiviga kaasnev on kohalike noorte elule uue mõtte andnud.

Visioonipäeval osalesid teiste seas ka Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Teet Kuusmik, Go Grupi juht Jüri Etverk, Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Narvas ja Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtjad, ministeeriumide ametnikud, turismiklastri esindajad, üritustekorraldajad, kodanikuühiskonna aktivistid ja omavalitsuste esindajad. 

 

Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusprotsess annab võimaluse läbi valdkondadeülese lähenemise ühendada majanduse, keskkonna, hariduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnad, et luua piirkonnas võimalusi uute majandusharude tekkeks ning muuta regioon ka rahvusvaheliselt atraktiivseks. 

 

Foto: Aron Urb
Foto: Aron Urb

Galerii: www.flickr.com/photos/narva2024/albums/72157697182492924